Projekti MilHer ER 200 kaasrahastas Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames
Vaivara Sinimägede muuseumis ootab külastajaid uus näitus inimestest ja saatustest
Äsja üles pandud näitus “Inimesed ja saatused” annab 2. maailmasõja sündmustele inimeste näo ja sobib väga hästi ka noortele muuseumikülastajatele.
“Näitus on kujundatud lapsesõbralikult ning mõned loodki on seotud lastega, kellega on end võimalik samastada,” ütles Vaivara Sinimägede muuseumi juhataja Ivika Maidre.
Näiteks on võimalik oma elu võrrelda Vaivara lastekodu kasvandiku Raimund Kulli omaga. Saatus Raimundit ei hellitanud – ema suri 1929. aastal, kui poiss oli 4-aastane ja tema vend Ülo viiene. Esialgu jäid vennad vanavanemate hoida, aga pärast nende surma said poistest orvud.
- aasta augustis viidi Vaivara lastekodu 83 last Nõukogude tagalasse Sverdlovski oblastisse, kus valitsesid rasked olud ja nälg. Raimundi surma asjaolud ja aeg pole täpselt teada. Võib-olla suri kasvueas poiss juba 1941. aasta karmidel talveaegadel…
Küll on aga kindlalt teada, et 1941. aastal hävines Vaivara lastekodu maja, mis tegutses mõisa romantilise välimusega šveitsi stiilis peahoones. Kui lastekodu Venemaale evakueeriti, põletasid hävituspataljonlased hoone 15. augusti paiku maha.
Uus näitus on üles ehitatud nii, et välitahvli üks pool räägib inimese loo ja teine pool kirjeldab selle inimesega seotud kohta. “Sõjaajalugu ei koosne ainult kindralite ja kolonelide lugudest. Palju tähtsamad on tavaliste inimeste saatused,” tõdes Ivika Maidre.
Kuuest näituse kangelasest elas sõja üle ainult üks − Vaivara kirikuõpetaja, baltisakslane Leo Treumann, kes lahkus sõja jalust Saksamaale. Kõik tahvlitel kujutatud hooned sarnaselt lastekoduga hävisid.
Lastele eakohased tegevused
Muuseum sidus uue näitusega ka noortele külastajatele valminud pusle ja värvimislehtede kujunduse. “Meil ei olnud varem lastepäraseid asju, aga sõda on karm teema ja mõtlesime, kuidas teha sissejuhatuse teemasse natuke leebemaks,” selgitas Ivika Maidre.
Seetõttu kasutati näituse kangelaste ja hoonete kujutamisel mitte fotosid, vaid joonistusi. Näituse pilt läks ka puslele, mis kujutab Merivälja kabelit. Samuti saab värvida näiteks lenduri ja kaitseliitlase Rudolf Seppari ning Vaivara lastekodu pilti.
Kui pere tuleb muuseumi külastama ja isal on sügavam ajaloohuvi ning ta ta tahab museaale ja tekste süvitsi uurida, siis nüüd on ka lastel eakohast tegevust, mis on samas muuseumi temaatikaga seotud, ütles Ivika Maidre.
Teabekioskid räägivad lennuki ja tanki loo
Ta lisas, et peredel tasuks juba jaanuaris muuseumist läbi astuda ning uute ja põnevate eksponaatidega tutvuda. Oma väljapanekut täiendades pole muuseum unustanud ka täiskasvanuid. Nii saab näitusemaja interaktiivse teabekioski, mille abil on võimalik iseseisvalt tutvuda muuseumi kõige suurema tõmbenumbri, ründelennuki IL-2 looga.
Lennumasina loo uuris välja Ida-Viru sõjaajaloo klubi Otsing juht Igor Sedunov, kes osales ka lennukivraki Konsu järvest väljatõstmisel 1999. aastal. Pardanumbri abil sai ta Venemaa arhiivist teada, et ründelennuk jõudis tehasest nr 30 väeossa 7. veebruaril 1944. aastal. Kõigest kuus päeva hiljem ta kadus.
Ühel propelleri labal on näha neli auku. Võib oletada, et Vene lennukit jälitas Saksa hävitaja Focke-Wulf 190. Radist-kuulipildur hukkus lahingus. Piloot sai ilmselt haavata ja üritas teha hädamaandumise Konsu järve jääle. Kuna jää oli nõrk, vajus lennuk sealt läbi. Piloot aga ei rabelnud enam jää alt välja.
“Kui küsitakse, mida on meie väikeses külamuuseumis väärtuslikku, mida teistel ei ole, siis on see sõjaaegne lennuk,” kinnitas Ivika Maidre. “Sõjas osalenud lennukeid on maailmas alles vähem kui kahel käel sõrmi. Sedasama lennukit IL-2 toodeti massiliselt, aga enamik tulistati alla. Ja kui lennuk kukub alla, siis tükkideks − nagu lego.”
Ka IL-2, mida saab Sinimägede sõjamuuseumis näha ja katsuda, pole ühes tükis. “Võib ju öelda, mis lennuk see on − saba ja tiivad puuduvad. Aga lennuki puust saba, mis kere küljest murdus, on siiani leidmata. Tiivajäänused on küll olemas, aga nii suured, et meil pole ruumi neid näitusesaalis välja panna. Loodame, et kunagi saame lennukit ka täies võimsuses näidata,” ütles Ivika Maidre.
Teabekioskiga varustab muuseum veel kõrvalasuva tehnikahalli, kuhu on plaanis välja panna tank T-34, mille kohalikud ajaloohuvilised samuti Kurtna järvest välja tõmbasid.
Ajalooteekond sisustab terve päeva
Vaivara Sinimägede muuseum sai oma valdkondlikku väljapanekut täiendada tänu Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmist rahastatud projektile “Militaarpärandi tutvustamine Ida-Virumaal ja Viimsis” (MilHer).
Projekti raames töötati ka koos Eesti sõjamuuseumiga Viimsis välja Vaivarat ja Viimsit ühendav ajalooteekond, mis viib huvilised 2. maailmasõja radadele.
Toila gümnaasiumi õpilased ja grupp täiskasvanuid testisid detsembri alguses, kas ajalooteekonda on võimalik ühe päevaga läbida. Selgus, et on, aga selleks tuleb varuda vähemalt kaksteist tundi. Sinimägede muuseumist ja memoriaalist alanud teekonnale jäävad veel Valaste patarei, Käva koonduslaager, Lebavere metsavendade punker ja lahingupaik, Miiduranna punker ning sõjamuuseum Viimsis.
- aastal Saksa okupatsioonivõimude ehitatud Valaste rannakaitsepatareist leidus paksus lumevaibas vähe märke. Samamoodi oli Käva koonduslaagri asukohas vähem näha ja rohkem kuulata, sest laagrirajatistest pole midagi alles. Sinna paigaldatud mälestuskivi juures peatumine on aga oluline, et rääkida sõja kõikidest tahkudest, leidis Ivika Maidre.
Kõige rohkem oli vaadata Väike-Maarja kandis asuvas Lebavere metsavenna punkris, mis on ehitatud maa alla ning sisustatud nari ja punkriahjuga. Punker loodi kümme aastat metsas elanud Martin Tamme punkri eeskujul, tuginedes tema venna Kaljo mälestustele
Sellest, miks Martin end metsas varjas, kuidas ta 1954. aastal punkrist tabati ja milliseks kujunes tema hilisem saatus, kuuleb punkri taastajatelt n-ö sündmuskohal väga põhjalikult. Giidid ongi ajalooteekonna suurim väärtus. Samas on uut turismimarsruuti võimalik ka omal käel läbida – abiks on infotahvlid külastuskohtades ning kaardirakendus ja brošüür, mis põhjalikumat teavet jagavad.
Uus näitus “Inimesed ja saatused” koosneb kuuest välitahvlist ja talvisel ajal on seda võimalik uurida muuseumi kõrval kaarhallis. Teiste seas räägib näitus Johannes Apsist, poksijast ja töölisest, kes püüdis päästa Sillamäe õlivabrikut õhkimisest.
Pool sajandit vees ligunenud lennuk IL-2 pole ühes tükis ja läheb restaureerimisele, aga pakkus praeguselgi kujul Toila gümnasistidele kõige rohkem huvi. Sest näha oma silmaga lennukit, mis on päriselt sõjas osalenud, kuuliauke propelleris ning lennumasina võimsat ja rasket mootorit on midagi muud kui Youtube’ist videot vaadata.
Antud artikkel valmis Euroopa Liidu rahalise abiga. Selle artikli sisu eest vastutab ainuisikuliselt Vaivara Sinimägede Sihtasutus ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.